Kust tulevad minu mõtted, minu vaated? Kuidas olen formuleerinud sellise suhtumise ellu ja selle keerdkäikude suhtes. Kuidas olen oma arvamused ja põhimõtted enda jaoks selgemaks saanud jättes alati ruumi uuele infole ja võimalusele oma arvamust ja vaadet pidevalt muutes? Need on küsimused, mida eeldan, et inimene, kes on avatud võimalustele ja uutele perspektiividele, küsib mult. Maha tegemata seda, mida tegelikult arvan või mõtlen. Meil kõigil on oma tõde, mis koosneb meie kogemustest, eriti sellest, kuidas elu olukordi võtame. Kas üldse kogeme neid või lihtsalt laseme olla. Kas õpime midagi ja liigume edasi või jääme kinni. Kas küsime enda käest küsimusi, et hoida ennast teravana ja mitte jääda kinni vananenud arvamusmustrisse oma peas. Kas teadvustame oma käitumist nendes kogemustes ja muudame ennast kui tunneme, et see ei olnud õige. Selle asemel, et sattuda ohvrirolli või ära põhjendada peas, miks see mis sa tegid oli ikkagi õige. Mõista ennast ja teisi, miks me teeme neid asju mida me teeme ja miks me reageerime nii nagu reageerime, on väga oluline. Võime lõputult otsida põhjendusi ja “miks?” küsimusele vastuseid. Aga mis saab edasi? Mis sa selle infoga peale hakkad? Kust tuleb vastutus selle informatsiooni eest, mida enda kohta nüüd tead. Kus on muutus?

Alustades juba küsimustest, enne kui miskit väita, on juba meeletult suur samm muutuse poole, parema sinu poole. Rohkem võimalustele orienteeritud sinu poole.