Need on need õhtud kui istun üksi. Otsin midagi. Midagi mis vaigistaks mu mõtted. Just need õhtud on kõige raskemad. Täpselt veel ei tea, mida surun alla, et mitte tunda. Igakord kui tulevad taas need mõtted. Nendega kaasa minemata, alla surumata. Tuleb nutt. Õige artist on see, kes naudib oma raskusi. Õhtuti üksi nuttes. Kas see on artisti elu. Kas see on koht kust tuleb inspiratsioon. Miks nutan. Tunnen igatsust. Igatsen hommikuid kui ärkan kurvalt ja su naeratus toob päikse mu näole. Naerame ja hoiame. Nutame ja hoiame. Proovin ennast paremini ise hoida, et minust saaks õige artist. Tunne nagu mul oli kõik olemas. Tunne nagu on vale tunda, et see oli õige. See oli õige minu jaoks. Su peegeldus minust. Soovin, et oleks keegi, kes ei peegelda vaid on ka ilma minuta see inimene. Samuti nagu pean ise olema see inimene ilma peegelduseta. Usaldama ennast olema ilma temata.